Üha enam kasvavad ootused süsteemihaldurite tööle ning sealjuures oodatakse ka vähema inimressursi kasutust. Ka võrguseadmete maailmas ei ole asi teisiti, mistõttu peab kaasaegne võrgu keskhaldus olema enam kui ühtne liides võrguseadmete manuaalseks halduseks. Tänapäevane liides võimaldab lisaks tavapärasele keskhaldusele erinevaid võimalusi tegevusi automatiseerida, siinjuures ei pea me silmas lihtsalt seadistuste varunduse automatiseerimist või võrguseadmete automaatset häälestust esmasel ühendamisel.
Moodne keskhaldus suudab ühendada informatsiooni võrgu ligipääsu kontrollsüsteemidest, rakendusanalüütika platvormist ning seostada neid rakenduste ja võrgu kasutatavusega. Nende seoste põhjal saab planeerida mahtusid, jälgida uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning hinnata lõppkasutajate kogemust.
Lisaks peab kogu see informatsioon olema rakendatav – reaalajas kogutud andmetest saame luua avatud API abil automaatse reageerimise süsteemi. Lihtsaks näiteks võib tuua järgneva stsenaariumi: kui rakenduse viiteaeg kasvab üle lubatud piiri, saadetakse käsk proviseerida koormusjaoturi taha lisanduv server ning koormuse kadudes uuesti välja lülitada. Võib ka vastupidi – kui võrgu äärel tuvastatakse riski realiseerumine mõnel lõppseadmel, saab keskhaldusele saata vastava informatsiooni, mille alusel pannakse lõppseade karantiini ning alustatakse intsidendi tagajärjede piiramist.