Täna on paljud kontorid, haiglad, pangad küllaltki avarad või avatud paigad. Nendes keskkondades tekib oluline privaatsusprobleem, kui on vajalik pidada vestlusi, kus käsitletakse tundlike andmeid või isikliku infot.
Esimene võimalus on sellisteks vestlusteks eraldada ruum, aga tihti on see ruum lihtsalt klaasist vaheseinaga eraldatud, millel puudub adekvaatne müra summutav omadus.
Peamiselt avatud kontorite ja kõnekeskuste probleem. Kus keskendumine on oluliselt häiritud seoses taustalt tulenevate häälte, juttude ja asjasse mitte puutuvate helidega.
Heli saab summutada ainult füüsiliste viisidega. Ehk peame heli tekitaja teistest eraldama müra summutavate vahenditega. See on mitmel puhul ainuvõimalik ning ainus tõeliselt efektiivne võimalus.
Aga on olemas ka alternatiivsed lahendused.
Üks neist on heli peitmine (sound masking). Ruumi edastatakse taustmüra. Taustmüra all peame silmas pigem madala tooniga kohinat, mille lähtekohta on keeruline eristada ning ruumis levib see müra võimalikult homogeenselt.
Ruumi edastatav taustmüra nivoo valik sõltub taustmüra iseoomust ning valjusest. Õige taseme masking müra on kuuldav ainult esimestel hetkedel ning inimene ei pane seda aja möödudes tähele. Kuna müra (pigem nagu soe ja meeldiv merekohin) on sarnasel tasemel kolleegide tekitatud vadinaga, siis nende jutt ei „paista“ müra seest välja. Samas ei sega selline peitmine tavapärast suhtlust, kuna üksteisega vesteldakse pigem lähedalt ning inimene oskab kergelt end fokusseerida just sellele kõnelejale, kellega on vaja hetkel suhelda.
Ehk paraneb oluliselt keskendumine kindlatele ülesannetele ning eesmärkidele. Ning töötajat ei sega kõrvalised hääled ja teiste töötajate kaugemad vestlused.
Privaatsusprobleemide tüüpiliseks näiteks on klaasseintega nõupidamiste ruum, kontori keskel. Paratamatult kostub seal räägitav jutt kaugemale, kui kontor üldiselt on pigem vaikne. Selle jaoks edastatakse taustmüra klaasseinte ümber. Helinvoo valitakse selliselt, et see on vaid pisut valjem sees räägitavast, normaalsest kõnest. Koosolekule eelnevalt lülitatakse süsteem sisse ning ajapikku taustmüra sahinad valjenevad ning jäävad ümber töötajatele märkamatuks. Samas jääb ruumis räägitu ainult ruumis olijatele teada ning on kaitstud juhuslike möödujate ning ümbritsevate töötajate eest.
Lisaks koosolekute kaitsmisele on sobivad seadmed olemas ka patsiendi-arsti privaatse suhtluse tagamiseks. Kus näiteks EMO saalis on võimalik tervishoiu töötajatega rääkida, ilma et ootesaalis seda paratamatult pealt kuuldaks.
Süsteem võib kõlada keeruliselt, kui koosneb ühest juhtpaneelist ning, sõltuvalt ruumis, lakke süvistatud väikestest kiirguritest. Taustmüra täpne kõla valitakse vastavalt ruumile ning alati mõõdetakse. Lisaks võetakse arvesse keskkonnas viibijate arvamust.
Eelnevalt kirjeldatud lahendused ei ole sobiv kaitse pahatahtlike kuulajate eest. Kui ruumis räägitakse ettevõttele või asutusele väga olulistel teemadel ning mille leke võib oluliselt teid kahjustada, siis on võimalik füüsilise kuulamise vastu ruumi kaitsta. Ehk aknad, seinad, uksed, ventilatsiooni torustik ja muud konstruktsoonid kannavad väga hästi heli laineid edasi. Sobivate milkrofonide või muude lahendustega on kuulamine küllaltki lihtsalt võimalik. Selle vastu saame pakkuda nii portatiivseid, kui kohtkindlaid lahendusi.