Videovalve

Eesmärk

Videovalve rajamisel peab alati selgeks tegema süsteemi eesmärgi ja kasutusviisi.

Kas meil on vaja hinnata kellegi/millegi olemasolu, tuvastada ja klassifitseerida tegevuse iseloomu või identifitseerida meile võõraid inimesi ja auto numbrimärke?

Kui on konkreetne eesmärk püstitatud, siis saab valida sobivad kaamerad, vaatenurgad ja toimeviisi. Universaalse ja ühe kaameraga mitut funktsiooni enamasti täita ei saa. Kui üks kaamera vaatab tervet parklat ja näeb “Kõike” siis numbrite (automaatseks) tuvastuseks sellest ei piisa.

Iga probleemi lahenduseks ei pruugi olla “rohkem megapiksleid”. Suurem lahutusvõime ei tähenda ilmtingimata paremat sensorit ja suuremat valgusjõudu. Hea ja detailse pildi saame lahutusvõime, objekti valgustatuse ning sensori tundlikkuse koostoimel. Kui kaamera vaatab missioonikriitilist punkti, siis kaameraid ei saa alati valida ainult andmelehe järgi. WDR (Wide dynamic range) kirjeldab sensori dünaamilist ulatust ning väljendatakse suhtarvulised dB – suurusega. Igal tootjal on erinev metoodika, kuidas antud number saadakse – reeglina omab see ainult turunduslikku väärtust. Kaamera valiku parim viis on teha testid, mis on võimalikult lähedased reaalsetele tingimustele.

Telegrupp AS teeb parima meelega teste, et võrrelda meie pakutavaid tooteid lähemate konkurentidega. Oluline on leida süsteemi igasse sõlmpunkti sinna sobiv kaamera.

Videoanalüüs

Kogu kaamera pildis toimuv tegevus anlüüsitakse ning salvestatakse meta-andmete voona koos videopildiga. Nii salvestatakse liikuvate objektide mõõtmed, suund, kiirus, värvus ja liik. Nendest andmetest on võimalik hiljem teha oluliselt kiiremaid ja põhjalikumaid otsinguid.

Videoanalüüs võimaldab operatiivselt tõmmata tähelepanu olulistele sündmustele. Inimene ei ole võimeline jälgima mitut samaaegset pilti pikema aja vältel. Samas on võimalik videohaldussüsteemi teha reeglistik, mis videopildist tulenevate sündmuste korral initseerib sündmused häiremonitoridel, mis tõmbavad olulistele tähelepanu.

Olulisteks südmusteks saavad olla erinevad stsenaariumid. Linna videovalves on lihtsalt eraldatavaks sündmuseks näiteks seisvad objektid; valepidi liikuvad objektid või inimesed autotunnelis. Lennujaamas võib selleks olla mahajäetud objektid. Jaekaubanduses pööratakse olulist tähelepanu külastajate kogusele, järjekorra pikkusele ning valesti paigutatud kaubale.

Kõik need stsenaariumid on kirjeldatavad ning teevad süsteemi kasutaja töö oluliselt efektiivsemaks ja vähendavad valehäirete kogust.

Integratsioon

See on juba hea algus, kui saame õigel hetkel püüda videotuvastuse abil operaatori tähelepanu, kes võtab vastu edasised otsused.

Aga veel parem on näidata operaatorile visuaali ka olukorra kohta, kus on tuvastatud tulekahju automaatsest tulekahjusignalisatsiooni süsteemist või kasutatakse läbipääsu kaarti selleks mitte ettenähtud viisil.

Nii olemegi edukalt integreerinud erinevad videovalve, tulekahjusignalisatsiooni ning valve- ja läbipääsu süsteemid ühtseks tervikuks. Süsteemide integreerimise täpne viis ja vajadus selgub siis, kui selgitame välja terviksüsteemi eesmärgid.